Loomulikult ei tunne ma just paljusid hobu-inimesi isiklikult. Aga nende seas pole ühtegi, kes saaksid öelda , et nende Hobune tõesti neid armastab.Kuigi paljud neist deklareerivad, loomulikult, just seda põhjust. Aga minu arvates nii see ei ole.
Ei võta arvesse neid, kes ostavad uue Hobuse, eufooriliste silmade-ja tilkuva tattiga, chillivad 2-3 aastat ja siis vahetavad partneri järgmise vastu välja kellega sõidavad Olümpiale ja nii sipsivad yhe heinakuhja juurest teiseni. Nad ka arvavad ,et neil on armastus. Las olla, kuid vägagi vett mitte pidav, et olla statistiliselt tähenduslik.
Hobuse armastus on selline väga haruldane värk....ma isegi ei oodanud
Inimesed mängivad seda. Lavastavad spektaakleid –tallidesiseseid - väliseid, ühele vaatajale ja sadadele. Mängivad Mängureegleid teadmata. Rüüstavad Hobuste keha ja hingesid. Teostavad rituaale. Austavad romantilisi jurasid ja hindavad sõnu, vaatavad suhu vanematele ratsasportlastele. Aga nende elu, nende teod, nende mõtted ja läbisaamine oma Hobusega suisa karjuvad armastuse loogika vastu, et viimast ei tasu meenutadagi.
Jah, ma olen võõra planeedi asukas
Ei, ma ei otsi Teie nõusolekut
No comments:
Post a Comment